top of page

Kolm edutegurit tootmise digitaliseerimisel- miks ja kuidas rakendada Produxio tootmistarkvara.

Updated: Nov 22, 2023

Edutegurid tootmise digitaliseerimisel

Kolm edutegurit tootmise digitaliseerimisel

Tänase majanduse jahenemisel väheneb nõudlus, kulud kasvavad, hinna- ja palgasurve pigistab. Samas on hädavajalik muuta oma tootmist kiiremaks ja tõhusamaks. Kas olete mõelnud ERP süsteemist, aga see on aeganõudev, kulukas ja keeruline juurutada? Viimane aeg on mugavustsoonist välja astuda ja see samm ette võtta. Kuidas see on võimalik mõstliku aja ja kuludega? Jagan siin blogis mõned soovitused, mis aitavad seada tootmise digitaliseerimiseks eesmärke ja neid tulemuslikult ellu viia.

Kui vajate abi tootmistarkvara Produxioga tutvumiseks, siis võtke ühendust tasuta demoga tutvumiseks. Lisaks on võimalus saada demo kasutaja, kus saate testida ja proovida iseseisvalt erinevaid võimalusi. Alustamisel on abiks juhendid ja e-kursus tarkavara juurutamiseks ja tootmissüsteemi arendamiseks. Jälgi ka uudiseid meie Facebooki kontol.


Ülevaade- kolm edutegurit tootmise digitaliseerimisel


Esmalt kiire ülevaade: kolm edutegurit tootmise digitaliseerimisel.

#1 INFOVOOG. Produxio tootmistarkvaraga saab lihtsalt muuta tõhusamaks ja automaatsemaks infovoo ja seeläbi parendada kommunikatsiooni ettevõttes. Miks seda on vaja? See hoiab oluliselt tiimi tööaega kokku, vähendab arusaamatusi ja "tulekahjude" kustutamist, süstematiseerib ja standardiseerib rutiinsed tegevused. Tulemuseks vabaneb tiimil aeg olulistele ja edasiviivatele tegevustele. Infovoo digitaliseerimiseks tarkvara rakendamisel mõtle eelnevalt läbi tarkvara kasutusulatuse vajadus ja loo infovoo mudel (visuaalne skeem).

#2 MATERJALIVOOG. Optimaalse materjalivoo loomine on eelduseks nii ressursside kui töövoo tõhususe tagamiseks. Õige tootmissüteemi loomine on selleks kriitilise tähtsusega, miks? Õige tootestruktuuri, tootmisviisi kasutamise ja tootmisvoo loomisega oleme tehaste läbilaset ja ressurside tõhusust suutnud mitmekordistada ka samde vahenditega. Tootmistarkvaraga Produxio on võimalik kasutada kolme tootmissüsteemi (ka samaaegselt): projekti-, tellimusepõhist ja seeriatootmist. Õige tootmisviisi kasutamine lihtustab tarkvara rakendamist ja vähendab kulusid.

#3 RESSURSI- JA VOOTÕHUSUS. Tõhususe paradoks seisneb selles, et meie pidevas tegutsemises tundub, et kasutame ressursse tõhusalt. Tegelikult seisneb probleem selles, et kasutame osaliselt ressurssi üleliigse töö tegemiseks, mis ei lisa väärtust. Tootmistarkvaras Produxio näeb iga kasutaja reaalajas oma tegevuse tulemust nii ressursi, kui vootõhususe seisukohalt. Faktide alusel näeme tegilikku tootmise olukorda, aga ka potensiaali. Hinnates ümber oma väärtused tootmise korraldamisel, õpime ettevõttes nägema võimalusi arenguks, mis loob meie edukuse valemi.


Tutvu lähemalt kolme eduteguri rakendamisega:


 

#1 INFOVOOG: Juhtimise töövoo digitaliseerimine ja vajaliku infovoo loomine


Enamus ettevõtetes olen kohanud kontorites üleliigset kiirustamist, halba kommunikatsiooni, "tulekahjude kustutamist". See kõik tekitab inimestes stressi ja läbipõlemist. Sõltumata sellest kui palju omanik, juht või töötajad rabelevad tundub kõigile, et ei jõuta oma asjadega kunagi valmis. Millest see on tingitud? Aus vastus on juhtimine, aga mis seda põhjustab? Juhi pidev kontroll ja vajadus kõikjale jõuda, ise öelda ja selgitada kuidas asju peab tegema. Nii see paraku on. Kas poleks mitte õigem jagada vastutust, anda õigused ja usaldada? Loomulikult on vaja ka tagasisdet, mille alusel hinnata seatud eesmärke. Kõlab paljulubavalt, aga kuidas seda teha?

Üks paljudest võimalustest on koos juhtimise paradigmade muutmisega luua loogiline infovoog koos juhtimisega seonduvate tegevuste digitaliseerimiseks. Sellega saavutame kahekordse efekti. Alustame infovoo mudelist ehk visuaalsest skeemist. Lihtsama mudeli võime vabalt luua paberile. Keerulisema süsteemiga võib kasutada ka vabatarkvara, nagu näiteks Camunda Modeler. Lisan näidiseks müügi töölaua infovoo skeemi:

Infovoo skeem

Infovoo alusel on lihtne luua tootmistarkvaras Produxio müügi töölauda. Selle skeemi loomine ja näidistöölaua tegemine võttis aega umbes 15 minutit:

Tootmistarkvara Produxio müügi töölaua näidis

Sellisel kujul saame luua erinevaid töölaudu, jagada ja siduda erinevaid tööülesandeid, edastada infot tiimis, jälgida tööde edenemist, lisada faile, tegeleda ainult oma kasutaja tööülesannetega, siduda tööulesannetega erinevaid tellimusi, jägida nende staatust ja palju muud. Mida rohkem kasutajaid ja ka erinevaid töölaudu, seda keerukam on süsteem. Alusta suhteliselt lihtsalt ja vajadusel täiendada nii skeemi, kui tööaudasid.


Soovitused tarkvara rakendamisel infovoo digitaliseerimiseks:

  1. Mõtle ja aruta tiimiga koos läbi infovoog alates päringust kuni arve esitamiseni;

  2. Otsusta eelnevalt tarkvara kasutusulatuse vajadus, mis oleks ettevõttele kohane (töölaudade ja tulpade vajadus, sidusus tellimusetega jne);

  3. Koosta infovoo skeem ja rakenda see tarkvaras.

Sellisel kujul saame luua ettevõttele vastava infovoo (projektide) juhtimiseks, kus iga tiimi liige tunneb ennast juhina, näeb oma ja ka teiste tööprogressi ja tulemusi. Samuti saame tiimi siseselt abistada vajadusel, kui kellegil on tööde järjekord pikaks veninud.

Oluline on sellise porjektijuhtimise dünaamilisus ehk agiilsus- iga ülesandega keskendutakse selle läbiviimisele. Peale tegevuse eesmärgi saavutamist tõstame ülesande järgmisse tulpa, mille alusel liigub info järgmisesse etappi. Sellest tulenevalt saavutame projektijuhtimise juures oluliselt lühema läbilaskeaja võrreldes klassikalise koosolekust-koosolekuni asjaajamise ja otsuste tegemisega. Soovikorral loe lisaks et.education-wiki.com: Traditsiooniline vs dünaamiline projektijuhtimine.


#2 MATERJALIVOOG: Optimaalse materjalivoo loomine tootestruktuuride ja tootmisvoo kaudu


Eraldi teemana kindlasti väärib käsitlemist materjalide tarned, mida siin ei käsitle. Tarnete korraldamiseks on oluline õige sisend ja sellest järgnevalt juttu tuleb. Pealtnäha on tootmistes kõigil koguaeg tegemist. Tegelikult on tavaline, et pidevad katkestused ja seisakud töös jäävad pahatihti märkamata just selle tõttu, et "töö ju käib...". Samas tehase läbilase ja tõhusus sõltub oluliselt optimaalsest materjalivoost. Puudulikus ja halvasti korraldatud infovoos jäävad sageli füüsilise objekti puudumise tõttu probleemid märkamata, sama juhtub materjalivoo puhul, kui pole visuaalselt piisavalt head ülevaadet puuduvast materjalist. Kui infovoos on korraldatud ja digitaliseeritud materjalivoog on ülevaade ja tulemused platsil kindlasti paremad. Tootmises seisvad materjalid, aga näitavad võimalust materjalivoo parendamiseks. Millest see siis sõltub ja kuidas materjalivoogu paremini korraldada?

Jätame emsalt kõrvale kõikvõimalikud keerulised probleemid nagu toodete ja nõudluse variatsioon, hilinevad tarned, haigestunud töötaja, katkised seadmed. Suureks väljakutseks tootmises on dünaamikast tulenev keerukus (soovitan lugeda lisaks tsenter.ee blogi: "Mis kujuga on sinu ettevõtte tootmisjuhtimise keerukus?". Kui optimist teeb plaane, siis pessimist teab, et kõik plaanid on muutmiseks. Lihtne "positiivse" probleemi näide: oleme planeerinud keevitajale töö terveks päevaks, aga töö jõuab valmis tund aega enne tööpäeva lõppu. Järgmise töö ettevalmistus, aga pole veel lõppenud. Niisiis, tekib "üleliigne töö" ümberkorralduse tegemiseks, lisanduvad asjade otsimine, ootamine ja muud võimalikud raiskamised. Tootmise teine nimi ongi dünaamika ja sellega seoses soovitan seda ka arvestada tootmissüsteemi kujundamisel ja digitaliseerimisel. Dünaamika juurest jõuamegi vajaduseni kirjeldada projekti ja/või toodete puhul tootmisvoog. Tootmisvoog on tootmises kasutatav tehnoloogiline protsess ehk tootmisprotsess projekti ja/või toodete valmistamiseks. Arusaadavalt võib see olla täiesti erinev, aga ka osaliselt sarnane erinevate toodete puhul. Siinkohal tasub arvesse võtta esmalt nõudlusest tulenevalt erinevad tootmisviise:

  1. Projektitootmine- ühekordsed tellimused, võivad olla ka sarnased tooted erinevate projektide vahel, aga tootekirjeldus (tehnilised tingimused) on erinevad;

  2. Tellimusepõhine tootmine- korduv tellimus, aga nõudluse sagedus ja kogused varieeruvad ning pole etteaimatavad;

  3. Seeriatootmine- tootmismahud on ette teada pikema perioodi lõikes

Mida rohkem erinevaid tootmisviise ettevõttes esineb, seda keerukam on tootmise dünaamika. Suurim viga mida võime teha on korraldada tootmist samadel alustel erinevate tootmisviiside puhul. Eriti suur kulude kasv võib tekkida, kui projektitootmist korraldada tellimusepõhise või seeriatootmise põhimõtete alusel. Seeriatootmise puhul on kasulik ka tooteperokondi analüüsida. See aitab sarnaste tootmisvooga tooted grupeerida ja kasutada ressursside töökorralduse ja asendiplaani optimeerimisel. See lihtsustab nii ressurside, kui inimeste töökorraldust. Produxio tootmistarkva on võimalik rakendada vastavalt tootmisviisile alljärgenvatel põhimõtetel (lihtsustatud kujul):

  1. Projektitootmise aluseks on tööülesandega seotud müügi- ja ostutellimus(ed) ning töövoo kirjeldus töölaua tulpades. Tööaja lugemine raporteeritakse projektipõhiselt tööülesandel. Selline lihtsustatud viis ei võta proejktitoomise ettevalmistamiseks oluliselt aega. Ostutooted (materjalid) on võimalik ka otse tellimusse importida. Standardmaterjalide varude haldamine toimub sarnaselt seeriatoodetele.

  2. Tellimusepõhise tootmise puhul tootestruktuuri ettevalmistus (tootmisprotsesside ning ostu- ja pooltoodete defineerimine) on ühekordne ajakulu. Võimalik on kasutada importimist ja integratsioone. Tänu andmete sisestamisele tekib infovoog otse töötajateni, mis parendab oluliselt ka tootmises töökorraldust. Väiksemahuliste tellimuste korral on soovitav tootmisprotsesse grupeerida, see lihtsustab ka ostutoodete tellimisaja planeerimist ja käsitlust. Produxios on võimalik lisaks tootedel modifikatsioone tellimusepõhiselt luua, see aitab ka projektipõhiselt tellimusi käsitleda. Ostuvajadused konsolideeritakse tootelaos.

  3. Seeriatootmise puhul toimub samuti tootestruktuuri ettevalmistus, kuid lisaks on mõistlik tootelaos määrata toodete miinimum kogused ja optimaalsed ostu- ja tootmispartii suurused.

Optimaalse materjalivoo loomine õigete tootmisviiside ja tootestruktuuride alusel loob eeldused sujuva tootmisvoo ja läbilaske suurendamiseks. Kahjuks ei ole see aga piisav dünaamikast tuleneva keerukuse lahendamiseks ja töötajate töökorraldamisel. Vaata ja loe edasi, kuidas rakendada tööplaani ja mis on töökorraldamise aluseks oluline.


#3 RESSURSI JA VOOTÕHUSUS: Tööplaani rakendamine ressursi- ja vootõhususest lähtuvalt


Jätsin eelnevalt teadlikult tootmisprotsessi juures mainimata planeerimise sisendid. Igal ettevõttel on mingi süsteem tootmise planeerimiseks. Samuti tarkvarade puhul. ERP süsteemide peamine planeerimise alus on ressurss. Selleks määratakse toote protsessile planeeritud tööaeg (soovitavalt tehnoloogiline aeg). Selle ja toote struktuuride alusel arvestab süsteem igale ressursile tööde järjekorra (tööplaani) vastavalt ressursile määratud kapasiteedi (kasutatav tööaeg) alusel. Kuna arvutusmahud on väga suured, siis reeglina seadistatakse süsteem ööseks neid planeerima (sõltuvalt mahust ja arvutusvõimsusest võib kestab 1-3 tundi). Seega tundub järgmisel päeval töökorralduseks kõik olemas. Siin tekib aga taaskord dünaamika probleem, millest kõnelesin eelnevalt- plaan on muutmiseks, kuna töötaja haigestus, tekkis kvaliteediprobleem jne. Kuigi ressursitõhususe eeldusel tehtud tööplaaniga on kõik hästi, reeglina seda plaani ei suudeta realiseerida tekkiva ületöö tõttu. Nüüd saame selle alusel hakata arvestama ressuristõhusust (planeeritud / tegelik tööaeg *100%). Juhul, kui eelnevalt pole ressursitõhusust mõõdetud, siis tulemused on tavaliselt üllatavalt nõrgad. Eriti projektipõhiste tootmiste puhul on ressursitõhusus väga madal. Mida siis teha?

Tootmistarkvaras Produxio mõõdame me samuti ressursitõhusust, aga keskendume tootmise planeerimisel ja töökorraldusel hoopis vootõhususele. Nii üllatav, kui see pole, siis vootõhususe kasv aitab ka ressursitõhususe kasvule kaasa. Kuidas me planeerime?

Proejktipõhise tootmise puhul kasutame dünaamilist töölauda ja tootmisvoogu. Sellisel juhul ei toimu protsesside ressursi planeerimist, vaid projekti tegevused liiguvad prioriteetide alusel töövoogu mööda edasi lähima võimaliku ajakava alusel. Protsesside loomisel tellimuse ja seeritootmise puhul planeerimie me tooteid reaalajas ja jooksvalt läbilaske alusel (Lead Time).

Tootmise läbilaskeaeg on tootmisprotsessides läbimisele kuluv aeg. Tootmisprotsess hõlmab tooraine muundamist lõpptooteks, mis edastatakse kliendile. Seega hõlmab tootmisprotsessi läbimis aeg ajavahemikku toote töötlemise alustamisest, kuni selle valmimiseni (töötlusaeg, kvaliteedikontroll, toote liigutamine järgmisse töökohta ja samuti tööde järjekorras seismise aeg).

Läbilaske aeg määratakse vastava protsessi ja tootmismahtude alusel. Planeerimise alusel tekib töötajale tööplaanis toodete proioriteetide järjekorras tootmiseks vastav periood ehk ajaaken, millal vastav tootmisprotsess erinevatele toodetele on vajalik teostada. Siin kohal võime julgelt öelda, et iga operator on juht, kes teeb otsuseid toodete järjestamises vastavalt seadistusele töökohas oma tööplaani ajaakna alusel, et saavutada optimaalseim ressursi ja vootõhususe tasakaal. Sellise dünaamilise tööplaani kasutamisega lihtsustub oluliselt töökorraldus, väheneb raiskamine info- ja materjalivoos ning kasvab ressursi ja vootõhusus väärtusloova tegevuse kaudu. Sellisel kujul vähendame üleliigse töö tegemist, vabaneb aeg teha targemini tööd ja keskenduda kvaliteesema töö tegemisele.


Kui oled selle mahuka blogi läbi suutnud lugeda, siis võin tõdeda, et siit alles lugu algab. Ees ootavad väljakutsed ja eesmärgid need tulemused realiseerida. Kinnitan, et see pingutus on seda väärt!


Kui oled huvitatud kaasa lööma e-kursuse loomisel, siis hindan kõrgel sinu panust sisendiks: Mis oleks sinu arust oluline ja vajalik teema tootmistarkvara rakendamisel?


Võta ühendust ja anna koolituse jaoks tagasiside, jaga mõtteid ja soove:

Marko Kokla

+372 507 6800

info@produxio.io

96 views
bottom of page